EST | ENG | RUS

Kaupo Kallas valiks gaasiterminali asukohaks Põhja- või Lõunasadama

Kolmapäeval, 15. aprillil toimus Paldiski linnavalitsuses arutelu Pakri poolsaare tippu plaanitava gaasiterminali mõju üle keskkonnale. Ootamatult tegi Paldiski endine linnapea Kaupo Kallas ettepaneku gaasiterminal hoopis Põhja- või Lõunasadama territooriumile ehitada.

„Kallas paljastas kogemata oma linnavalitsuse ja Alexela vastase kriitika tegelikud eesmärgid. Tema teenib oma tööandja, Põhjasadama omanike huve. Et ta ka Lõunasadama välja pakkus, oli  vaid suitsukate,“ ütles Paldiski linnapea Jaan Mölder.

Pärast seda kui Sweco Projekt AS-i esindaja oli tutvustanud Pakri poolsaare tippu plaanitava gaasiterminali detailplaneeringut avaldas Kaupo Kallas arvamust, et gaasiterminali jaoks valitud koht on vale. „Asukoha valik on äärmiselt ebaõnnestunud. Pole tark muuta kogu Pakri poolsaart tööstusalaks,“ ütles Kallas ja tegi ettepaneku terminali alternatiivse ehituskohana kaaluda Põhja-või Lõunasadamat.

Abilinnapea Heldur Suun selgitas, et käsil olev keskkonna mõjude hindamise programmi arutelu ja pärast seda teostatav hindamine ise peavadki välja selgitama, kas terminal sobib kohta, kuhu OÜ Balti Gaas teda plaanib. Ei Lõuna- ega Põhjasadam pole algatanud gaasiterminali detailplaneeringut, et saaks praegu arutada termina li sobilikkust nende territooriumile. „Kui keskkonna mõjude hindamise käigus selgub, et gaasiterminal Pakri poolsaare tippu ei sobi, siis ei saa teda sinna ka ehitada ja tuleb otsida teisi kohti,“ ütles abilinnapea.

Lembit Linnupõld, OÜ E-Konsulti juhatuse esimees, arvas aga vastuseks Kaupo Kallase ettepanekule, et gaasiterminali ehituse ohtlikkuse klass on nii kõrge, et see seab piirangud olemasolevatesse sadamatesse ehitamisele. OÜ E-Konsult viib läbi terminali ehituse keskkona mõjude hindamise ja koostas selle programmi, mida linnavalitsuses avalikult arutati.

Gaasiterminali plaanitav asukoht on mitmes mõttes sobilik.

Kuigi osaliselt jääb plaanitav terminali territoorium Pakri maastikukaitsealale, kõnelevad selle poolt mitmed asjaolud. Esiteks selle suhteliselt suur kaugus asustusest, Paldiski linn jääks sellest 3,6 km kaugusele ja lähim elamine 1,7 km kaugusele. Teiseks aga nähakse võimalust ühendada plaanitav Eesti-Soome vaheline gaasijuhe gaasiterminaliga.

Paldiski üldplaneeringus ja maakondlikus planeeringus on juba ammu ettenähtud maagaasi toomine Paldiski linna, et ka siin saaks vajadusel gaasiga kütta. Kompressorjaam, kus toimub gaasi pumpamine linnatrassi, on selle planeeringu järgi kavandatud linnapiirile. Sweco koostatud deta ilplaneeringu järgi võiks jaama nihutada terminali territooriumile.

Üht sellist kompressorjaama käis Paldiski linnapea Jaan Mölder 17. aprillil koos Eesti Gaasi juhatuse nõuniku Arvi Hamburgiga Soomes üle vaatamas. Möldri sõnul veendusid nad Hamburgiga mõlemad, et kompressorjaamast ei levi mingit haisu ega kujuta see ka muudmoodi ümbritsevale ohtu. „Komprossorjaamast tulevat müra on võimalik isoleerida,“ rääkis Eesti Inseneride Liidu esimees Arvi Hamburg.

Gaasitrass kulgeks ühe meetri sügavusel maa sees kuni terminalini, kust saab vajadusel gaasi ka linna soojatrassidesse pumbata, ja edasi juba mööda merepõhja Soome.

Gaasiterminal tagaks nii Eestile, teistele Balti riikidele kui Soomele sõltumatuse Vene gaasist.

Gaasiterminali on kavandatud kokku kahes etapis kokku neli mahutit, igaüks 160000 m³. Terminali saab maagaasi laevadega tuua maailma eri paigust, juhul kui Venemaa mingil põhjusel otsustab oma kraanid kinni keerata, nagu juhtus sel talvel Ukrainaga. Miinus 165-170 kraadine veeldatud kujul maagaas tuuakse Paldiskisse väga suurtes tankerites, aga sellistes, mis mahuvad veel läbi Taani väinadest. Gaas on tankerites peaaegu rõhuvabas olekus hästi isoleeritud mahutites.

Laevad peatuvad reidil, kus nad hoolikalt üle kontrollitakse ja seejärel puksiiridega kai äärde juhitakse. Tankerite süvis on 14 m ja seetõttu tuleb kai ehitada päris kaugele merre ja laevade sildumine sõltub suuresti ilmastikutingimustest. Ära lähevad laevad omal jõul miinimumkiirusel.

Hollandis, Hispaanias ja peagi Inglismaal kasutatav süsteem püüab maksimaalselt vältida keskkonna reostamise riske.

Arusaadavalt esitasid inimesed linnavalitsuses toimunud arutelul murelikke küsimusi võimaliku gaasilekke kohta. Swec o Projekti esindajad selgitasid, et terminali mahutid on suure niklisisaldusega metallist anumad, mille ümber on veel betoonist sarkofaag. Anuma ja betoonseina vaheline meetrine vahe on täidetud soojustusmaterjaliga. Gaasi laadimine toimub suletud protsessina.

Nagu ütles abilinnapea Heldur Suun, pole ükski inimese ehitatud süsteem absoluutselt veatu ja ka selle süsteemi puhul või rikkeid esineda. Sweco Projekti poolt rahvusvahelise eksperdina kaasatud Piet Van den Bossche, kes just selliste süsteemide alal töötab, väitis süsteemi olevat igas nõrgas kohas kontrollseadmete ja lekke puhul kogumismehhanismidega varustatud.

Ke skkonna mõjude hindamine ja detailplaneeringu koostamine peavad andma vastuse, kas AS Alexela Terminali omaniku Heiti Häälega seotud firma Balti Gaas OÜ saab Pakri poolsaare tipus 50 ha suurusele kokku kolmele maaüksusele plaanitud gaasiterminali ehitusõiguse.

Ürituste kalender

E T K N R L P
123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031

Viimased uudised

  • 15.12.2017 | Registreeri oma elukoht Lääne-Harju valda ja sõida järgmisel aastal Elroni rongiga soodsaltLoe edasi...
  • 15.11.2017 | Kaitseliidu väljaõpe Pakri poolsaarelLoe edasi...
  • 03.11.2017 | Paldiski Spordikeskuse lahtiolekuajad sügis 2017Loe edasi...
  • 09.10.2017 | Keila vald ja Paldiski linn tähistasid koos õpetajate päevaLoe edasi...