EST | ENG | RUS

Paldiski linna asutamise ja arengu ajaloost

Paldiski ajalugu

Paldiski ajalugu , järg.

Paldiski ajalugu

Paldiski linn asub Paldiski lahe kaldal 50 km kaugusel Tallinnast. Kuni 1762 aastani kandis laht nime Rogerwiek, mis tähendab "Rikki saare laht". Lahe idakaldal 5 km Pakri neemest asus linna ja sadam Paldiski.

      

Lahe suudmes on mere sügavus 45 meetrit, lahes endas kuni 20 meetrit. Lahe pikkus on umbes 13 kilomeetrit. Mugav geograafiline asend, suurepärane koht randumiseks, lühike jäätumise aeg-kõik need omadused meelitasid inimesi sadama juurde.

Esimesed eestlaste asulad asutati siin juba X-XII sajandil. XIII sajandi lõpus hakkasid piki mere kallast tekkima roostlaste asulad.Eestlaste külades, mis olid asutatud sadamasildade lähedal vähenes maatükkide arv tunduvalt. Samal ajal tekkisid rootslaste asulad Rogerwieki lahe saartel ja mandril, kus nad elasid XX sajandi 30-te.aastateni. Rootslased hindasid Rogerwieki sadama asukohta kõrgelt ja alustasid mandrilt Väikse-Pakri saare suunas kivist tammi ehitamist. Lahe mandripoolsel kaldal omasid nad väikest kindlust, mis asus kaasaegse linna põhja suunas.

1715.aastal vaatas Peeter I isiklikult üle Rogerwieki lahe kalda ja otsustas ta: " Saagu siia  sõjalaevade sadam!" See juhtus 23.juulil 1715. 20.juulil 1718.aastal rajas Peeter I Rogerwieki kaldale sadamamuuli ja kindluse. Seda kuupäeva loetakse Paldiski linna asutamispäevana.

1762.aastal külastas Rogerwieki imperaator Jekaterina II ning 20.augustil 1762.aastal nimetati koht ümber "Balti" sadamaks.

1770.aastal avati kristlaste kool ning 1783.aastal sai Balti sadam linnaõiguse. XIX sajandi alguses oli Balti sadam maakonna linn, kus elanike põhitegevuseks olid kalastamine ja sadamatööd.

1870. aastal avati Balti raudtee ja linn hakkas ülikiirelt arenema. Peagi sai Paldiski sadamast üks tähtsamaid sadamaid Vene impeeriumis. Lahe kaid kasutati Balti laevastiku Mere korpuse sõjalaevade õpperühmade peatuskohana. 1876 aastast kuni 1915 aastani tegutses Paldiski Merekool, mille on lõpetanud ka esimene eesti admiral Johan Pitka.

Kolmandik elanikkonnast tegeles põllumajandusega, suveperioodil aga muutus linn väikeseks kuurordiks tallinlaste.

1912. aastal toimus siin kahe viimase Venemaa ja Saksamaa monarhi, Nikolai II ja Wilhelmi II, kokkusaamine.

Esimese Maailmasõja ajal asus Paldiski linnas Balti laevastiku manööverbaas koos väikeste garnisonudega. 1918. aasta veebruarikuus hõivasid saksa sõjaväed Balti sadama. Perioodil veebruarist 1918 kuni 1919. detsembrini viidi Eesti territooriumilt läbi Tallinna, Paldiski ja Pärnu sadamate välja rauda, lina ning autosi 7,5 miljoni saksa marga väärtuses.

Oktoobris 1939. aastal kirjutati Tallinnas protokoll maismaa, lennu ja mereväe paigutamisest Eesti Vabariigi territooriumile. Paldiskis hakati ettevalmistama sõjaväelisi objekte Balti mere kalda kaitse rajamiseks.

40-te lõpus sai alguse linna sõjajärgne taastamine. Ehitati linnahaigla. Algas veevõrkude ja kanalisatsioonisüsteemide rajamine.

1968. aastal hakkas tegutsema õppekeskus, mis koolitas aatomiallveelaevade ekipaaže. 30.augustil 1994.aastal lahkus Paldiski sadamast viimane vene laev ja 1995.aasta septembris demonteeriti tuumareaktor.

Alates 24.jaanuarist 1994 kuni 20.oktoober 1996 oli Paldiski Keila linnaosa valitsus. 20.oktoobril 1996 aastal sai Paldiski linn iseseisva linna staatuse.

 

 Leetse mõis eile ja täna

 

 Paldiski raudteejaam

 

 

 

Ürituste kalender

E T K N R L P
123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031

Viimased uudised

  • 18.07.2017 | Tasuta õigusabi EestisLoe edasi...
  • 22.05.2017 | Paldiski kalajahutehase keskkonnakompleksloa taotluse menetlusse võtmise teadeLoe edasi...
  • 15.05.2017 | Regionaalhaigla verekeskus korraldab Paldiskis doonoripäeva!Loe edasi...
  • 24.04.2017 | Parima kvaliteediga internetiühendus jõuab igasse koju ja kontorisseLoe edasi...