Paldiski linnast

Paldiski on 4184 elanikuga (seisuga 03.01.2012) Põhja-Eesti väikelinn 50 km kaugusel pealinnast Tallinnast. Pindala suuruselt Eesti teise linna – Paldiski , territoorium hõlmab Pakri poolsaart, Suur- ja Väike-Pakri saart ning neid ümbritsevat mereala. Linna tiheasustus paikneb 102 km² suurusest üldpindalast vaid 5,4 km².  Paldiskil on ühine merepiir Padise vallaga, maismaal piirneb linn Keila vallaga. Meil on hea ühendus ülejäänud Eestiga nii maanteed kui raudteed mööda. Paldiski kaks sadamat, Lõuna- ja Põhjasadam, on aastaringselt jäävabad ja tegelevad eelkõige sadamate kaudu liikuva kauba käitlemisega. Lõunasadam teenindab ka praamiliine Soome ja Rootsi suunal.

Rahvastikust kolmandik on eestikeelne, kaks kolmandikku muukeelne (peamiselt venekeelne).Linnas töötab nii eesti- kui ka venekeelne gümnaasium ning samuti kaks lasteaeda. Huviharidust jagavad muusikakool ning laste huvikeskus. Vaimutarkust saab nõutada raamatukogust, linnamuuseumist ning Amandus Adamsoni ateljeemuuseumist.

Paldiski linna juhib kuueliikmeline Linnavalitus eesotsas linnapeaga. Linna otsuseid ja määrusi võtab vastu kolmteist rahva valitud linnavolinikku.

Paldiski asutamisajaks loetakse aastat 1718, mil Vene tsaar Peeter I alustas sadama ja merekindluse ehitust. Kuni 1764. aastani kandis asula nime Rogerwiek. Edasi Baltiiski Porti nime all tuntud asulale andis linnaõigused 1783. aastal Katariina II. Praeguse nime Paldiski sai linn Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusajal 1933. aastal. Aastatel 1944–1994 oli Paldiski Nõukogude Liidu suletud sõjaväelinn.

Paldiski suurimaid vaatamisväärsusi on pankrannik. Suursugune klindiastang ja sellelt avanevad vaated meelitavad linnaelanikke jalutama ning rändureid uudistama. Pankranniku serval ja all liikujatel tuleb olla ettevaatlik ja tähelepanelik – paekaldal on sageli ohtlikke varinguid.